MTÜ Vanaajamaja koostöös Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga algatas 2017.a. Lalsi kiriku restaureerimise tööd. Esimesel aastal toimusid tööd heategevusliku kogukonnaprojektina, kuid aasta aastalt on toetajaid rohkem kogunenud ja töid on võimalik teostada juba oluliselt suuremas mahus. 

Ehitustööd 2019. aastal

Kevadel algasid tööd peatöövõtja OÜ Vana Maja juhtimisel:

  • Nurgatornide kuplid kaeti valtsplekiga;
  • Restaureeriti kõigi nelja nurgatorni ristid;
  • Põhjalöövis teostati müüritöid, taastati ja krohviti karniise.

Restaureerimistalgud Lalsi kirikul toimusid 20.-25. juulil.

Tööde front oli sel aastal eriti mitmekesine:

  • Põhjalöövis katusekonstruktsioonide avamine, puitkonstruktsioonide restaureerimine koos kivitöödega;
  • Nelitise laekonstruktsioonide taastamine: puidutööd, vana krohvi kinnitamine, alusmati paigaldamine, krohvimistööd;
  • Põhjalöövi akna restaureerimine;
  • Karniiside värvimine;
  • Karniiside ladumine;
  • Kellatorni puitluukide restaureerimine.

Sügisel jätkuvad tööd peatöövõtja juhtimisel nurgatornide krohvimise ja põhjalöövi katuse plektitöödega.

Ehitustööd 2018. aastal

Restaureerimistalgud 4.-9. juunil 2018: Vanaajamaja eestvedamisel panustasid 30 puusepp-vabatahtlikku ühtekokku 1 400 töötundi oma oskusi ja teadmisi Lalsi kiriku katuse restaureerimisel. Uuendatud sai kiriku peakupli ja nelja nurgatorni puidust katusekonstruktsioonid – võeti alla kahjustunud osad, mille järgi valmistati uued, säilitades võimalikult palju vana materjali, ning ehitati uuesti üles. Katusetöödega jätkas plekksepp, kes paigaldas peakuplile uue valstpleki. Puhastatud, klaasitud, kititud ja värvitud said peakupli 6 akent.

Ehitustööd 2017. aastal

29. mail – 9. juunil 2017 toimusid Vanaajamaja eestvedamisel rahvusvahelised vabatahtlike restaureerimistalgud, mille raames ehitati kellatorni katuse taastamiseks tellingud kellatorni ümber ja sisse, värviti kellatorni välislaudis, ehitati kolmekordsed tellingud nelitise laeni, võeti lahti kahjustunud nelitise lage, alustati katusekonstruktsiooni puitosade vahetamisega, vuugiti maakivist sokliosa, taastati lagunenud sokli ja katuse karniis, võeti lahti ja pandi uuesti kokku kivitrepp, kaeti avariilised katuselekked. Kokku panustati 22 vabatahtliku poolt u 1 000 töötundi.

Peale restaureerimistalguid jätkusid spetsialistide meeskondadega tööd katuse karniisi parandamisel, kellatorni katusepleki vahetusel ja soklitööde lõpetamisel.

Kiriku seisukord enne tööde algust 2017

Kirik on muinsuskaitsealune kultuurimälestis (nr 14541), kuid tal on ka väga oluline ajalooline ja kultuuriline roll siinse kogukonna loos. Maakivist 1873. aastal ehitatud plekk-katusega kiriku seisukord oli avariiline. Katus on aastaid läbi sadanud ja puidust kandekonstruktsioonid olid osaliselt hävinud ning laed kohati alla kukkunud. 

Kiriku ajalugu

Lalsi Püha Nikolai kirik asub Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Lalsi külas. Kirik on ehitatud aastatel 1871–73 Riia arhitekti G. Scheli tüüpprojekti järgi. Samalaadsed on ka õigeusu kirikud Viljandimaal Arusaare, Penuja ja Tuhalaane, Pärnumaal Uruste ja Pootsi-Kõpu, Tartumaal Kavilda ning Saaremaal 10 kirikut. Kirik ehitati siseministreeriumi rahastamisel, mille aluseks oli 1869. aasta keiserlik otsus õigeusu kirikute ehitamisest Balti kubermangudes.

Bütsantsi stiili matkiv ristikujuline viiepäine kuppelkirik, millest keskkuppel on suurem, on ehitatud maakivist. Nurgatornid on laotud tellistest ja krohvitud. Puidust ikonostaas on kaetud valge õlivärviga ning kaunistused on valmistatud kullatoonis. Kiriku teeb teiste kirikutega võrreldes eriliseks säilinud puidust kellatorn. Kiriku ikonostaas ja aujärje tagune maal tunnistati 2016. aastal kultuurimälestiseks.

Kiriku hiilgeaegadel (aastal 1891) oli koguduses 2618 liiget, tänaseks päevaks on liikmeid ca 100 korda vähem. Kirikut hooldab MTÜ EAÕK Lalsi Püha Nikolause Kogudus (juhatuse liige Marta Suigusaar). Preester on Stefan (Ilon) Fraiman.

Kuni II maailmasõjani oli kirikul ja selle vastas asuval valla koolimajal kohaliku kogukonna elus keskne roll. Vaatamata nõukogudeaegsetele repressioonidele säilis kiriku kogudus ja kirikuhoone. Kiriku kõrval asuv Eesti Vabadussõja ausammas on pühendatud koguduse liikmetele, kes jätsid oma elu võideldes Eesti iseseisvuse eest. Ausammas kõrvaldati nõukogude võimu alguses, kuid 1988. aastal oli see esimene  taaspüstitatud Vabadussõja ausammas. Lalsi kiriku hoone on arhitektuurimälestis, kuid tal on ka väga oluline ajalooline ja kultuuriline roll siinse kogukonna loos.

Projektijuht: Andres Uus, +372 5250 516, andres@hobbiton.ee
Kohaliku kogukonna esindaja: Sven Andreson, +372 555 99 706, sven.andreson@mail.ee