Palkseina vajumine.

Palkseina vajumine

Posti kõrguse reguleerimine kiilu abil.

Posti kõrguse reguleerimine kiilu abil

Seina jäigastamine sirutuspuuga.

Seina jäigastamine sirutuspuuga

Vajumine

Olenemata sellest, kas kasutatakse kuivatatud või toorest materjali, tuleb uue palkhoone puhul arvestada vajumisega. Vajumist põhjus¬tab palkide mahuline kahanemine kuivamisel ja konstruktsiooni raskus. Hoonekarbi detailide ja siseseinte ehitamisel tuleb jälgida, et need laseksid palkseinal vajuda. Puudulik vajumisega arvestamine on levinumaid probleemide põhjusi palkehituses.

Palkhoonet ehitades tuleks jälgida, et kõik detailid (tenderpostid, salapulgad, vooderdus, mööbel, tehnosüsteemid jne) lubaksid vajumist kuni 4 %, s.t 40 mm ühe meetri kohta (ca 25 % niiskusesisalduse puhul). Kui ehitatakse toorest palgist, tuleks jätta vajumisvaru 6 %. Pikisuunas kahaneb puit tühisel määral (0,1–0,3 %), nii et üldjuhul pole sellega vaja arvestada.

Püstkonstruktsioonid

Ühel ja samal korrusel ei tohiks kasutada samaaegselt nii kandvaid sõrestik- kui palkseinu. Mittekandvate sõrestikseinte kohale tuleb jätta piisavalt (vt eelmine jaotus) ruumi vajumiseks. Kandvate püstkonstruktsioonide (postid jms) kohale või alla tuleb jätta vastavalt hoone vajumisele kiilude või vajumiskruvidega reguleeritav vajumisruum.

Katus

Sarikkatuste puhul pole soovitav teha otsaviilu palkidest, kuna sellele ei rakendu piisavalt raskust, mistõttu palgid võivad hiljem kergesti väänduda.

Kui hoone otsaviilud ehitatakse palkidest ja sarikad toetuvad ka harjapärlinile, siis peab ehitamisel arvestama, et katuseviilude kaldenurk palkide vajumisel muutub. Sarikad tuleb kinnitada nii, et need ei lükka vajumisel räästapärlineid välja. Kui katuse harja ja räästapärlini vahe muutub seinte vajudes rohkem kui 10 mm, tuleks sarikad pärlinitele kinnitada “vajumisraudadega”.

Stabiilsus ja kandevõime

Palkseina stabiilsuse tagamiseks on soovitav silmas pidada järgmist:

  • Seinad, mis on pikemad kui 7 m või suuremad kui 18 m², tuleks jäigastada vaheseinte, sirutuspuude vms abil.
  • Avad hoone nurkades pole soovitavad, kuna need nõrgestavad konstruktsiooni.
  • Ilma tappideta palkseinte otstesse (pikkusega üle 1 meetri) on soovitav panna tenderpost.
  • Kahe ava vahel olev palksein ei tohiks olla lühem kui 80 cm.
  • Kui ava on laiem kui 2 m, siis on soovitav sildav palk tugevdada järgneva rea palgiga (nt kokkupoltimise teel).
  • Sisselõiked avade kohal olevail palkidel on soovitav teha mitte sügavamad kui pool palki.
  • Palkidest laetalad võiksid võimalusel olla tapitud räästapärlinisse (sel juhul aitavad talad hoida räästapärlinit stabiilsena).