Kui Lalsi kiriku katus aastal 2020. jälle vettpidavaks sai, algasid ettevalmistused ikonostaasi konserveerimiseks. Esimesel aastal (2021.) puhastati ja parandati ikoonisein ning paremas seisus olevad ikoonid. Selle töö juures oli eestvedajaks Tuuli Trikkant Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut ja teostajaks tudengid Eesti Kunstiakadeemiast, kunstikoolist Pallas ning konservaatorid üle Eesti. Kõigi nende hea tahte avaldusena sai puhastatud umbes kolmandik kogu ikonostaasist.

Väike videokokkuvõte 2021. aasta suvest

2022. aastal ootavad konserveerimist kaheksa kõige halvemas seisus ikooni, mis on juba aastaid kaetud profülaktiliste kleebistega. Need on ikoonid ikooniseina ülemises osas ning kaks kuninglike väravate keskmise rea ikooni. Oma halva seisukorra tõttu vajavad need töökotta viimist ja väga põhjalikku professionaalset konserveerimist.

Tööde maht on 6 000 eurot. Ikoonide konserveerimist on võimalik toetada läbi MTÜ Vanaajamaja või Lalsi kiriku koguduse.

Küsimuste korral võta ühendust: Sven Andreson, +372 555 99 706, sven.andreson@mail.ee

Toeta!

 

Kolga-Jaani (Lalsi) Püha Nikolause kiriku ikonostaas
Mälestise nr: 30722
Ülevaade 2022. aastal konserveeritavatest ikoonidest

Ikonostaas ehk ikoonisein või kujusein on õigeusu kiriku ruumi üks keskseid elemente, mis tinglikult eraldab siin- ja sealpoolset maailma. Ikonostaasi taga asub kiriku kõige püham paik – altar.

Kuningliku värava ikoonid moodustavad ühtse terviku kõneledes loo Jumalaema rõõmukuulutusest. Kesksel kohal on valge liiliaga peaingel Gabrieli ja Jumalaema ikoonid, viidates hetkele, kui peaingel toob Jumalaemale sõnumi tema lapseootusest ja Lunastaja sünnist. Keskset stseeni ümbritsevad nelja evangelisti ikoonid, kes levitavad Kristuse evangeeliumi ehk rõõmusõnumit nelja ilmakaarde.

Ikoon “Neitsi Maarja” – ikonostaasi kuninglikul väraval on Jumalaema kujutatud dekoreeritud kuldsel taustal kandmas erkpunast rüüd. Jumalaema mõtlik pilk on suunatud ettevaatlikult peaingli suunas.

Ikoon “Peaingel Gabriel” – ikonostaasi kuninglikul väraval on peaingel Gabrieli kujutatud kuldsel dekoreeritud taustal. Peaingli käes on valge liiliaoks, mis viitab Maarja puhtusele.

Ikoon “Apostel Peetrus” ikonostaasi II reas (1) – Sinist kitooni ja kuldkollast himationi kandev apostel Peetrus sulab ühte sinise taeva ja liivase maastikuga. Kuldse aupaistega Peetrus on kujutatud halli pea ja habemega. Ta hoiab käes Piibliraamatut ning tema rahulik ja mõtlik pilk on suunatud alla. Apostel Peetrust peetakse Kristuse asemikuks maa peal ja ülemapostliks. Ta on kiriku kaitsepühak.

Ikoon “Apostel Paulus” ikonostaasi II reas (2) – tasase maastiku taustal on kujutatud apostel Paulust.  Püha mees Paulus, sünninimega Saul, hoiab vasemas käes Piiblit. Tema laup on juusteta ning kitsast lõuga katab habe. Apostel Paulust peetakse kõigi aegade suurimaks evangeeliumi kuulutajaks ja misjonäriks ning kristluse globaliseerijana on teda nimetatud ka apostlite kosmopoliidiks. Teda peetakse ka paganate apostliks, kes uskmatud kristluse juurde juhatas.

Ikoon “Püha õhtusöömaaeg” ikonostaasi II reas (3) – pühapildil on kujutatud Kristus, kes einestab viimast korda oma kaheteistkümne jüngriga. Nad istuvad ümber laua, millel on leib ning karikas veiniga, mis sümboliseerivad Kristuse ihu ja verd. Kristus teatab, et üks jüngritest annab ta ära ning Peetrus ütleb temast lahti. Jüngrite Kristusele suunatud pilgud ja nende ülestõstedud käed viitavad elavale vestlusele. Esiplaanil on kujutatud nimbuseta apostlit, kes on äraandja Juudas. Sellest sündmusest lähtub armulaua sakrament.

Ikoon “Evangelist Johannes” ikonostaasi II reas (4) – tasase maastiku taustal kujutatud vana ja halli habemega mees on apostel ja evangelist Johannes. Tema pilk on suunatud raamatule, mida ta kahe käega andunult hoiab. Tasase loomu ja puhta hingega Johannes oli Jeesuse noorim ning armastatuim õpilane. Ta oli Kristuse lähedane jünger ja sõber, kes järgnes oma õpetajale kõikjale. Evangelist Johannest nimetatakse ka armastuse apostliks, sest tema õpetuse järgi ei ole võimalik ilma armastuseta Jumalale meelepärane olla. Johannes on ainus apostel, kes suri loomulikku surma. Pärimuse järgi on ta kirjutanud evangeeliumi, kolm kirja ja Ilmutusraamatu. Idakirikus tähistatakse Johannese päeva 26. septembril, vana kalendri järgi 9. oktoobril. 8. mail, vana kalendri järgi 21. mail, pühitseb kirik püha apostel Johannes Jumalasõnaõpetaja mälestuspäeva. Uskumuse järgi tõuseb sel päeval püha Johannese hauast peenikest põrmu, mida usklikud koguvad ihu- ja hingehädade ravitsemiseks.

Ikoon “Evangelist Matteus” ikonostaasi II reas (5) – tasasel maastikul kujutatud pika halli habemega mees on apostel ja evangelist Matteus. Varem riigiametis maksukogujana elatist teeninud Matteus hoiab käes püha raamatut. Matteus oli Kristuse jüngritest vanim ning esimene, kes pani kirja Kristuse elu ja tegemised. Samuti loetakse teda ühe Uue Testamendi evangeeliumi autoriks. Püha Matteus on pankurite, raamatupidajate, arveametnike, maksu- ja tolliametnike ning turvameeste kaitsepühak. Evangelist Matteuse mälestuspäev on  16. november, vana kalendri järgi 29. november.

Ikoon “Püha Kolmainsus” ikonostaasi III reas – Heledal foonil istuvad sinisesse riietatud Jumal Poeg ja helerohelises rüüs Jumal Isa. Nende vahel hõljub maakera, millesse on torgatud rist ning nende kuldse aupaistega peade kohal lendleb Püha Vaimu tuvi. Poeg hoiab süles Piiblit ning tema parem käsi on tõstetud õnnistamiseks nii, nagu Isal. Püha pilt sümboliseerib Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaimu ühtsust. Taolist kujutusviisi nimetatakse Uue Testamendi Kolmainsuseks.

Ikoonide kirjeldustekstid on koostanud Helen Liiver ja Linda Lainvoo (Muinsuskaitseamet).
Konserveerimistööde teostaja on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut.

 

 

 

 

 

 

 

Apostel Peetrus Apostel Paulus Evangelist Johannes Evangelist Matteus Püha õhtusöömaaeg Püha Kolmainsus