Aluspalkide asetamine vundamendile.

Aluspalkide asetamine vundamendile

Palkhoone valmistamine töökojas.

Palkhoone valmistamine töökojas

Palkhoone püstitamine selle lõplikus asukohas.

Palkhoone püstitamine selle lõplikus asukohas

Vundament
Alumiste palkide mädanemise vältimiseks peab vundament ulatuma vähemalt 30 cm maapinnast kõrgemale. Aluspalgi välimine serv peaks ulatuma ca 30 mm üle vundamendi ääre (joonis 52). Aluspalgile tuleks võima¬lusel lõigata veenina. Vundamendi ja aluspalgi vahele tuleb paigaldada niiskustõke (nt tõrvapapp, kasetoht). Ka esimese palgirea aluspinna tõrvamine tõstab palgi vastu-pidavust mädanemisele.
Enne palkosa ehituse algust on vaja üle kontrollida, kas vundamendi mõõdud vastavad ka tegelikkuses projekti mõõtudele ja kas vundamendi pealmine pind on loodis.

Palkhoone teisaldamine ja kokkupanek
Kaasajal ei ehitata hooneid enamasti lõplikul krundil, vaid vastaval tootmisplatsil või töökojas. Hoone kokkupanek krundil toimub kiiresti, mõne päevaga, kuid nõuab väga suurt täpsust ja hoolt. Millised siis on need olulisemad tööprotsessid, mida palkosa kokkupanekul peab teadma ja arvestama?

  • Kui hoone palkosa on valminud töökojas või on tegemist vana hoone teisalda¬misega, tuleb kõik palgid enne lahti võtmist märgistada. Selleks tähistatakse iga seina üks ots erineva kirjatähega ja iga palgikord järjekorranumbriga, nii et igale palgile tekib oma „nimi“ (nt A1, A2, A3…; B1, B2, B3… jne). Seinte nimetused kantakse ka teisaldusjoonisele. Kui palke on jätkatud või seina katkestavad avad, tuleks sama seina jätkude tähistamiseks kasutada täiendavat tähistust, näiteks rooma numbrit (nt AI1, AII1, AIII1; BI3, BI3, BIII3). Tuleb hoolt kanda, et palgi tähis (nt naeltega kinnitatud vineertahvel, ilmastikukindla markeri tähis vms) elaks üle transportimise ja oleks loetav ka peale mõneajalist ehitusplatsil ilmastiku käes seismist.
  • Mõistlik oleks, et palkhoone ehitajad või vana hoone lahtivõtjad selle ka ise kokku paneksid. Kui see pole võimalik, peaksid püstitajad igal juhul olema kursis palkkonstruktsiooni iseärasustega. Töö peaks olema püstitusmeeskonna liikmete vahel ära jagatud – igaühel oma kindel ülesanne ja vastutusala.
  • Aja kokkuhoiu nimel on oluline, et võimalikult rohkem töid (linavildi paigaldamine varasse, lõiked ja lihvimised, soonte lõikused jne) tehtaks ära enne, kui asutakse püstitustööde kallale.
  • Palkide sorteerimine krundil vastava märgistuse järgi aitab oluliselt kiirendada seinte püstitamist. On mõistlik, et esmane sorteerimine  toimub juba tootmisettevõttes palkide pakki panekul.
  • Tähtis on esimese kahe palgirea täpne paikapanek. Palkosa lahtivõtmisel tootmisplatsil tuleb alumisele palgireale kindlasti selgelt märkida diagonaalide mõõdud.
  • Kõik palgid tuleb pärast tihendusmaterjali ja salapulkade paigaldamist üle koputada. Palk on paigas siis, kui löögiriist hakkab sellelt tagasi põrkuma.
  • Salapulk lüüakse auku nii, et see jõuab puuritud augu põhja, st kahe palgi vahele, iga järgnev löök tõstab pealmist palki ülespoole.
  • Vara ja tapid tihendatakse spetsiaalsete materjalidega. Sobivaks peetakse sammalt (nt turbasammal) ja linavilti. Samblaga tihendamisel peab jälgima, et samblas poleks käbisid ja oksi. Sammal peab olema niiske. Ideaalis jääb palk peale paika koputamist 3…4 mm samblakihi peale püsima. See vahe kaob järgmiste palkide või katuse raskuse all. Vara äärtelt üle ulatuvat sammalt ei ole mõtet kohe ära lõigata, las järgmised palgiread ja katus suruvad enne sambla tihedamini kokku. Linavilt tuleks kinnitada klambripüssiga vara servast u 1 cm võrra sissepoole (et välja-ulatuv tihendusmaterjal ei saaks niiskust endasse imeda; ühtlasi jääb ära hilisem vaevarikas linavildi, villa vms lõiku¬mine). Enne salapulga sisselöömist tuleb linavilt augu kohalt katki teha, et pulk ei tõmbaks vilti auku kaasa.
  • Tenderpostid tuleb paigaldada kohe palkosa püstitamise käigus, et tagada seinte suurem stabiilsus.
  • Tähtis on, et palkseinad ei jääks pikaks ajaks katuseta, kuna niiskus võib puitu kahjustada.