MTÜ Vanaajamaja koostöös Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga algatas 2017. a. Lalsi kiriku restaureerimise tööd. Esimesel aastal toimusid tööd heategevusliku kogukonnaprojektina, kuid aasta aastalt kogunes TOETAJAID  ja toetussummasid ning töid oli võimalik teostada juba oluliselt suuremas mahus. Vanaajamaja poolt lõppesid tööd 2021. aastaga, kuid tublid Lalsi-Lätkalu Külaselts ja Lalsi kiriku kogudus hoiavad ja parandavad kirikut jätkuvalt hoole ja armastusega.

Tööd 2022. aastal

Sel aastal teostati nüüd juba Lalsi-Lätkalu Külaseltsi eestvedamisel kaks väga olulist ja silmapaistvat tööd:

• Esiteks käisid kaheksa ikooniseina kõige halvemas olukorras olevat ikooni Tallinnas EVM konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuse Kanut töökojas põhjalikul konserveerimisel. Seda tööd rahastas Muinsuskaitseamet.
• Teiseks said restaureeritud kiriku peauksed. Töid teostas Viljandi ettevõte OÜ Piit ja Pross eesotsas restauraator Juhan Hindiga ning töid rahastas Viljandi vald. 

Ehitustööd 2021. aastal

Tänavu on Lalsi kiriku talgute 5. aastapäev. Neli suve oleme koos väga paljude abilistega panustanud Lalsi kiriku lagunemisest päästmisse. 2020. aastal said kõik kiriku katuseosad lõpetatud ja tellingud fassaadilt alla võetud. Eesmärk hoone hävingust päästa oli sellega täidetud, kuid 2018. aastal katuseremondiks kirikusse sisse ehitatud kapitaalsed tellingud võimaldasid lõpule viia krohviparandused ja lubivärvimise ka interjööris ja oleks ju rumal korralikud tellingud ilma neid töid lõpetamata maha võtta. Seepärast keskendusime tänavu kiriku sisetöödele. 

Töid alustati juunis kui peatöövõtja OÜ Vana Maja viis lõpule interjööri lubikrohviga krohvimise. 

Järgnesid restaureerimistalgud 17.-22. juulil ja teostati järgmised tööd:

• siseseinte krohvitööde lõpetamine ja lubivärvimine
• viimaste akende restaureerimine
• kirikus sees olevate 12 m kõrguste tellingute demonteerimine.

Et seda suurepärast ehitusobjekti ka õppetööks ära kasutada toimusid paralleelselt talgutega ka lubikrohvimise, lubivärvi ja akende restaureerimise koolitused.

Tänavu toetavad kiriku taastamise töid: Viljandi vald, RMK, Espak, OÜ Kero Trading, AS Tere Viljandi osakond, Grüne Fee, Koorti kartul, Nõmme Talu ja kohalik kogukond.

Peale suuremaid värvimistöid jõudis järg ikonostaasi konserveerimise ja tagasi paigaldamiseni ikooniseina. Selle töö juures olid eestvedajaks konservaatorid Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut ja Eesti Kunstiakadeemiast. 

Hooaeg lõppes 11. septembril avatud uste päevaga, millest valmis ka tore ülevaatevideo.

Ehitustööd 2020. aastal

Peatöövõtja OÜ Vana Maja alustas tänavuste töödega juba märtsis. Tänu Muinsuskaitseameti poolt EAÕKle sihtotstarbeliselt Lalsi kiriku remondiks antud toetusele on võimalik sel hooajal viia lõpule katuste ja karniiside taastamised, mille järel võib öelda, et kirikuhoone on hävimisesest päästetud. Töid teostatakse lõuna-, lääne- ja idalöövi katustel. Kuna idalöövis asetseb ka kunstiväärtusena kaitse all olev ikonostaas, on hädavajalik ikoonide teisaldamine ja ikooniseina kaitsmine ehitustegevuse eest. Selles osas on samuti abiks Muinsuskaitseamet ning Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.

Tänavused restaureerimistalgud toimuvad Lalsil 1.-6. augustil. Jätkame akende restaureerimist, lagede lubikrohvimist ja -värvimist, aknakarniiside taastamist, laekonstruktsiooni avamist, puittalade proteesimist jm töid.
2020. aasta talgud linnulennult

Ehitustööd 2019. aastal

Hooaja jooksul peatöövõtja OÜ Vana Maja poolt ja 20.-25. juulil rahvusvaheliste restaureerimistalgute raames teostatud tööd:

• Nurgatornide kuplite katmine valtsplekiga;
• Kõigi nelja nurgatorni ristide restaureerimine;
• Põhjalöövi kiviseina ja karniiside taastamine;
• Põhjalöövi katusekonstruktsioonide avamine, puitkonstruktsioonide restaureerimine;
• Põhjalöövi katuse katmine valtsplekiga; 
• Nelitise laekonstruktsioonide taastamistööde jätkamine: puidutööd, vana krohvi kinnitamine, alusmati paigaldamine, krohvimistööd;
• Põhjalöövi akna restaureerimine;
• Tambuuri karniiside taastamine ja värvimine;
• Kellatorni puitluukide restaureerimine.

Ehitustööd 2018. aastal

Restaureerimistalgud 4.-9. juunil 2018: Vanaajamaja eestvedamisel panustasid 30 puusepp-vabatahtlikku ühtekokku 1 400 töötundi oma oskusi ja teadmisi Lalsi kiriku katuse restaureerimisel. Uuendatud sai kiriku peakupli ja nelja nurgatorni puidust katusekonstruktsioonid – võeti alla kahjustunud osad, mille järgi valmistati uued, säilitades võimalikult palju vana materjali, ning ehitati uuesti üles. Katusetöödega jätkas plekksepp, kes paigaldas peakuplile uue valtspleki. Puhastatud, klaasitud, kititud ja värvitud said peakupli 6 akent.

Ehitustööd 2017. aastal

29. mail – 9. juunil 2017 toimusid Vanaajamaja eestvedamisel rahvusvahelised vabatahtlike restaureerimistalgud, mille raames ehitati kellatorni katuse taastamiseks tellingud kellatorni ümber ja sisse, värviti kellatorni välislaudis, ehitati kolmekordsed tellingud nelitise laeni, võeti lahti kahjustunud nelitise lage, alustati katusekonstruktsiooni puitosade vahetamisega, vuugiti maakivist sokliosa, taastati lagunenud sokli ja katuse karniis, võeti lahti ja pandi uuesti kokku kivitrepp, kaeti avariilised katuselekked. Kokku panustati 22 vabatahtliku poolt u 1 000 töötundi.

Peale restaureerimistalguid jätkusid spetsialistide meeskondadega tööd katuse karniisi parandamisel, kellatorni katusepleki vahetusel ja soklitööde lõpetamisel.

Kiriku seisukord enne tööde algust 2017

Kirik on muinsuskaitsealune kultuurimälestis (nr 14541), kuid tal on ka väga oluline ajalooline ja kultuuriline roll siinse kogukonna loos. Maakivist 1873. aastal ehitatud plekk-katusega kiriku seisukord oli avariiline. Katus on aastaid läbi sadanud ja puidust kandekonstruktsioonid olid osaliselt hävinud ning laed kohati alla kukkunud. 

Kiriku ajalugu

Lalsi Püha Nikolause kirik asub Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Lalsi külas. Kirik on ehitatud aastatel 1871–73 Riia arhitekti G. Scheli tüüpprojekti järgi. Samalaadsed on ka õigeusu kirikud Viljandimaal Arusaare, Penuja ja Tuhalaane, Pärnumaal Uruste ja Pootsi-Kõpu, Tartumaal Kavilda ning Saaremaal 10 kirikut. Kirik ehitati siseministreeriumi rahastamisel, mille aluseks oli 1869. aasta keiserlik otsus õigeusu kirikute ehitamisest Balti kubermangudes.

Bütsantsi stiili matkiv ristikujuline viiepäine kuppelkirik, millest keskkuppel on suurem, on ehitatud maakivist. Nurgatornid on laotud tellistest ja krohvitud. Puidust ikonostaas on kaetud valge õlivärviga ning kaunistused on valmistatud kullatoonis. Kiriku teeb teiste kirikutega võrreldes eriliseks säilinud puidust kellatorn. Kiriku ikonostaas ja aujärje tagune maal tunnistati 2016. aastal kultuurimälestiseks.

Kiriku hiilgeaegadel (aastal 1891) oli koguduses 2618 liiget, tänaseks päevaks on liikmeid ca 100 korda vähem. Kirikut hooldab MTÜ EAÕK Lalsi Püha Nikolause Kogudus (juhatuse liige Marta Suigusaar). Preester on Stefan (Ilon) Fraiman.

Kuni II maailmasõjani oli kirikul ja selle vastas asuval valla koolimajal kohaliku kogukonna elus keskne roll. Vaatamata nõukogudeaegsetele repressioonidele säilis kiriku kogudus ja kirikuhoone. Kiriku kõrval asuv Eesti Vabadussõja ausammas on pühendatud koguduse liikmetele, kes jätsid oma elu võideldes Eesti iseseisvuse eest. Ausammas kõrvaldati nõukogude võimu alguses, kuid 1988. aastal oli see esimene  taaspüstitatud Vabadussõja ausammas. Lalsi kiriku hoone on arhitektuurimälestis, kuid tal on ka väga oluline ajalooline ja kultuuriline roll siinse kogukonna loos.

Projektijuht: Andres Uus, +372 5250 516, andres@hobbiton.ee
Kohaliku kogukonna esindaja: Sven Andreson, +372 555 99 706, sven.andreson@mail.ee