Puutli Püha Nikolai õigeusu kiriku konserveerimine
Asukoht: Puutli küla, Vastseliina vald, Võrumaa
Vanaajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga võttis 2015. aastal ette Puutli õigeusu kiriku konserveerimise tööd. Puutli kirik asub Võrumaal, Vastseliina vallas, Puutli külas. Kirikuhoone on aktiivsest kasutusest väljas ja hoone üldine tehniline seisukord on avariiline. Kohalike elanike jaoks on aga kirik väga oluline osa kogukonna ajaloost ning väärib säilitamist ja kaitset. Kiriku kõrval on väike külakalmistu. Puitkirik on Muinsuskaitseameti tellimusel inventeeritud, kuid ei kuulu muinsuskaitseliste objektide nimekirja.
2015. aasta sügisel tugevdati Eesti Maaülikooli tudengite praktika käigus hoone palkseinad. 2016. aasta kevadel taastati rahvusvahelise vabatahtlike meeskonna poolt kiriku torni karkass ning paigaldati hoonele uus laastukatus. 2019. aastal krohviti kirikusaali, valmistati kellatornile luugid ja kirikule pingid.
Kontakt: Andres Uus, konserveerimistööde juht, tel. 5250 516, info@vanaajamaja.ee
Konserveerimistöid toetasid RMK puitmaterjaliga, Vastseliina vallavalitsus, kohalik kogukond, Muinsuskaitseamet.
Ajalooline ülevaade
1920. aastail asus siia elama 9 vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati üles majapidamised.
Kirikuhoone ehitamist vedasid kolm venda – Aleksander Grihin, Vassili Grihin ning Aleksei Ulejev. Vennad ostsid Puutlisse kolme peale kaks talu. Lisaks kolmele vennale olid eestvedajateks veel ka Ivan Nosov ja Matvei Kupkov.
Üks asunikest annetas kõrge nõmmekünka pühakoja ja kalmistu asemeks. Pered panid ise rahad kokku ja talgutööga kerkis kirikuhoone. Jõudu mööda aitasid kõik, kes vähegi ehitust tundsid, kiriku püstitamisele kaasa.
Kiriku põhikarkass olevat kusagilt ostetud. Materjali saadi lisaks ka omast metsast. Kiriku sisustamisega toetas nii Võru, Obinitsa kui ka Petseri õigeusu kogudus. Sisustus oli täielik ja väga korralik. Seest oli kirik rikkalikult kaunistatud ornamentide ja ikoonidega. Kirik valmis 1935. aastal, torni paigaldatud rist pühitseti 1937 (1938) aastal.
Üks kiriku ehituse eestvedajatest, Ivan Nosov, oskas lugeda kirikuraamatuid ja oli seeläbi ka omamoodi kirikuõpetaja eest. Enamjaolt viis just tema läbi pühapäevaseid teenistusi. Õpetaja käis pühade ajal Võrust või Obinitsast.
Nõukogude aja saabudes jäi kirik tühjalt seisma. Kiriku sisemus rüüstati 1970ndate lõpuaastatel 1980ndate alguses. Kiriku viimati paigaldatud katus pärineb 1986. aastast. Enne seda on hoonel olnud kaks laastukatust. 1986. aastal paigaldati koos katusetöödega kirikutorni ka uus rist.
Kiriku ehitamise ajal oli Puutlimäe lage ja sealt sai kaeda üle Piusa Vene piirini. Esimene lahkunu, kelleks oli Aleksander Grihin, üks kirikuehituse eestvedajatest, kes kiriku valmimist ei näinudki, maeti Puutli kiriku kõrvale tollal ainsana kasvanud männi alla 1930. aastal. Nüüd on mäele mets kasvanud ja kalmistule maetud 35 inimest. Viimane neist, Vassili Grihin, samuti üks ehituse eestvedajatest, sängitati mulda 4. detsembril 2013.
Allikad:
- Kersti Siim, Ettepanekud Puutli Püha Nikolai õigeusu kiriku restareerimistöödeks, EKA Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö
- http://www.palverand.ee/puutli-k%C3%BCla-ja-kirik/
Puutli kiriku vaated ja palkseinte tugevdamine 2015:
Tornikarkassi ehitus ja katusevahetus 2016: