Palgi kuju

Läbi aegade on palkhoonete ehitamisel kasutatud mitmesuguse ristlõikega palke – ümarpalk, ühelt küljelt tahutud või mõlemalt küljelt tahutud.

Vara

Tihe vara on tähtis lähtepunkt saamaks sooja¬pidavat ja kestvat maja. Varasematel aegadel on nii Eestis kui naabermaades olnud enamlevinud vara tüüp lahtine vara, mille puhul toetub alumisele palgile vara põhi. Selles raamatus käsitletakse nn kinnist vara, mis on tänapäeval üldlevinud. Kinnise vara puhul  toetuvad alumisele palgile vara servad. Eestis on levinud peamiselt V- või U-kujulised varad. Köetavate hoonete puhul peaks vara laius välisseintes olema vähemalt 8 cm, mööndusega kuni 30 cm lõikudes 6,5 cm. Igal juhul peab vara peitma ja kaitsma läbivaid polte, salapulki jms.

Palgi selg peaks ulatuma vähemalt 10 mm kõrgemale kui ülemise palgi varaservad, et vältida vee valgumist varasse. Samas peaks vara põhja ja alumise palgi vahele jääma piisav ruum (10…30 mm) tihendusmaterjalile.

Vara serv peaks olema terav. U-kujulist vara kuju peetakse kõige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-kujulise vara puhul tuleb jälgida, et saetera ei läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse. Sügav sisselõige võib põhjustada palkide lõhenemist ning hoone suuremat ja ebaühtlasemat vajumist. Kuivatamata palgi puhul saetakse palki kuivamissoon puidu kahanemispingete vähendamiseks. Soovitav lõikesügavus ca ¼ palgi läbimõõdust.

Tapid

Kõik tapid ja muud ühendused peaksid olema isenõrguvad (st võimaldama sinna sattunud veel ise ära voolata) ning vastupidavad ilmastikumõjudele ja putukate sissetungikatseile.

On olemas palju erinevaid tappe. Peenemast ümarpalgist hoonete puhul on levinud nurgaseotis koerakaelatapp. Üle 25 cm läbimõõduga palkide korral on soovitav kasutada teisi tappe, näiteks sadultappi, mis laseb palkidel paremini vajuda. Köetavatel hoonetel on soovitav välisnurkadesse teha tuuletapid.
Sajand tagasi olid Eestis enimlevinud tappideks pikknurkadest järsknurk ja lühinurkadest kalasabatapp. Kuna paljud palkehitusettevõtted ekspordivad oma toodangut, siis on tänaseks õpitud tegema ka teiste maade traditsioonilisi tappe, näiteks nn norra tappi.

Tappide tihedus on soojapidavuse seisukohast väga oluline, seepärast peavad tapid kokku sobima täpselt. Kahepoolse lõikega tappide korral (nt järsknurk ja norra tapp) peaks tugevuse huvides olema tapi kael võimalikult jäme. Et palk vajumisel kaela peale „istuma“ ei jääks, tuleb kaela alla ja peale jätta vahe. Vahe suurus peaks olema umbes 4% palgi läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 mm.

Lõigetest alles jääva palgi osa (kaela) paksus peab olema vähemalt 1/3 palgi algse ristlõike läbimõõdust. Kuna niiskusesisaldus palgi pähikuis  on sageli kõrgem kui muudes seina osades, eriti vaheseintes, on soovitav pähikute vahele jätta veidi ruumi (0,5–1 cm), et seina kuivemate osade vajumine poleks takistatud.

Salapulgad

Salapulkade vahekaugus võib olla kuni 2,5 meetrit (arvestatud on puiduniiskusega kuni 25 %). Toore materjali ja ühepoolse lõikega tapi (nt koerakaela-, sadultapp) korral tuleks salapulkasid panna poole tihedamini. Palgi jätkamise korral tapi sees tuleks salapulgad lüüa mõlemale poole tappi sellele võimalikult lähedale, kuid siiski mitte lähemale kui 15 cm. Palgil, mida pole kinnitatud tapiga ega sirutuspuuga, peavad salapulgad alati olema vähemalt kummagi otsa juures. Salapulk peab olema vähemalt 5% lühem kui salapulga auk. Soovitav salapulga kuju peaks olema nelja- või kaheksakandiline ja läbimõõt 30–40 mm. Niiskusesisaldus salapulgas peaks olema võimalikult sarnane ehituspalgi enda niiskusesisaldusega. Salapulga kaugus tapist, avast, eelmisest ja järgmisest salapulga avast ei tohiks olla alla 15 cm.

Ehituspalkide jätkamine

Soovitav on jätkata palke tapi sees. Jätkukoha võiks kinnitada näiteks naelutusplaadi, ehituskoba või keermelatiga, vältimaks võimalikke nihkeid. Jätkatavad palgid “ankurdatakse” salapulkadega. Nii jätkukoha peal kui all võiks olla terve palk. Palkide jätkamisel nähtavalt, s.o tappide vahel tuleb valida jätkamise viis, mis on sobiv antud hoone korral. Ajalooliselt on Eestis enimlevinud keeljätk, tihti leidub hoonetel ka hammasjätku. Jätkatavad palgid ankurdatakse salapulkadega.

Tenderpostid

Tenderpostide ülesanne on tugevdada seina, mille otsas ei ole tappi. Samuti saab tenderposti külge kinnitada aknad ja uksed. Tenderposti on soovitav kasutada seina otsas, mis ulatub tapist kaugemale kui 1 m ega ole seotud teise nurgaga. T tenderposti soone kõrgus peab olema avaga sama kõrge ja post ise peaks olema 4% (kuni 25% puidu niiskuse juures) soonest madalam selleks, et palksein saaks vajuda.

Rohkem kui 1 m kõrguse ava puhul peaks kasutama T- või palktenderposte. T tenderposti punni laius peaks olema vähemalt 1/4 seina paksusest ja ristlõige vähemalt 30×30mm. Väiksema kui 1 meetri kõrguse ava puhul võib kasutada ka peittenderposti ristlõikega vähemalt 45×45 mm.

Sirutuspuud

Palkseinu küljelt tugevdavate sirutuspuude paksus peaks olema vähemalt 2/3 seina paksusest. Poldid, mis hoiavad sirutuspuid, peaksid olema kaitstud rooste vastu ja paigaldatud soonde, mis lubab vajalikul määral vajumist.