Puuliik

Tavalised palkehituses kasutatavad puuliigid Eestis on harilik kuusk (Picea abies) ja harilik mänd (Pinus sylvestris). Teisi puuliike kasutatakse harva, märkimist vääriks harilik haab (Populus tremula), harilik tamm (Quercus robur) ja lehise liigid (perekond Larix).

Ehituspalgi varumine

Kui soovitakse hoone ehitamiseks materjali ise varuda, siis on soovitav puud langetada talvel, kevadel esimeste suladega koorida ja korralikult virnastada. Virnastamisel on oluline, et materjal oleks vähemalt 50 cm kõrgemal maapinnast ja palkide vahel oleks tuulutusruumi. Palgid kaetakse kergkatusega nii, et virna küljed jääksid avatuks.

Niiskusesisaldus

Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleks võimalusel materjal kuivatada enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine niiskuse­sisaldus puidus enne ehitamist võiks olla kuni 25% (mõõdetuna 3 cm sügavuselt). Niiskusesisalduse erinevused materjalis peaks olema võimalikult väikesed.

Eestis aktsepteeritakse ka hoonete ehitamist toorest palgist, sellisel juhul võivad aga hilisemast materjali kuivamisest tingitud muutused olla suhteliselt suured.

Ehituspalgi omadused

Puit peab olema võimalikult terve. Mädanikkahjustused ehituspuidus ei ole lubatud.
Sine vähene esinemine ei ole ehituslikust vaatenurgast probleem.

Putukkahjustusi ei tohi ehituspalgis olla, välja arvatud juhul, kui see on taotluslik (näiteks metsakuivast palgist ehitamisel).

Palkidelt peab olema eemaldatud kogu koor. Elumaja palkide soovituslik keskmine läbimõõt on 25…30 cm. Kõrvalhoonete puhul võib kasutada ka peenemat palki. Suure ränipuidu osakaaluga (säsi üle 3 cm kõrvalekaldega tsentrist) palke ei ole soovitav kasutada.

Suure keerdkasvuga palgid võivad olla seinas “rahutud”. Kuivamise käigus võivad palgid väänduda ja nii vähendada seina soojapidavust ning konstruktsioonilist tugevust. Parempoolne keerdkasv ei tohiks olla rohkem kui 1:10, vasakpoolne keerdkasv mitte enam kui 1:20.